Horvaatia asub Lõuna-Euroopas, 42. ja 47. põhjalaiuse vahel. Enam kui pool Horvaatiast asub merepinnast madalamal kui 200 m kõrgusel. Samas on riigi kõrgeim mäetipp merepinnast enam kui 1800 m kõrgusel. Horvaatial on väga pikk rannajoon – riigi mandriosal on see peaaegu 1800 km ning maa enam kui 1200-l saarel ja laiul on see üle 4000 km pikk.

Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Poreèis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Ðibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaþdin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne.

Horvaatia on ka ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Sealsetes mägedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mägiteed on järjest populaarsemad mägiratturite seas; Aadria meri on aga sobiv mitte üksnes ujumiseks, vaid ka paadi või jahiga sõitmiseks, snorgeldamiseks, surfamiseks jne.

****Tegemist on näidishindadega, hind sõltub reisi kuupäevast ja vabade kohtade olemasolust.